esmaspäev, 28. september 2009

MIS ON TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENITALUMATUS ?


Tsöliaakia on haigus mida tuntakse ka teraviljavalgu talumatuse nime all. Põhiliselt on tsöliaakia levinud Europiidse rassi hulgas ja parasvöötme vööndis. Kõige rohkem esineb haigusjuhtumeid Põhja Euroopas, kuid teraviljatalumatus on hakanud levima ka mujale, nii Aafrikasse kui Aasiasse.
Tsöliaakia on nisus, rukkis ja odras sisalduva valkaine gluteeni toimel vallanduv ravimatu haigus. Gluteen kahjustab peensoole limaskesta hattusid, mis takistab toitainete imendumist organismi.

Tsöliaakia tüüpilised sümptomid on erinevad kõhuvaevused, väsimus ja aneemia. Tsöliaakia võib ilmneda ka väikesevillilise kiheleva nahalööbena. Seda kutsutakse tsöliaakia nahavormiks. Tsöliaakia ainsaks raviks on eluaegne gluteenivaba dieet, kus toiduvalikust on eemaldatud kõik nisu, otra ja rukist sisaldavad tooted. Nahavormi korral kasutatakse ravi algperioodil lisaks dieedile ka löövet leevendavaid ravimeid.

Tsöliaakiahaigetel on oluline järgida dieedinõudeid kogu eluaja. Gluteenivaba toitumine tagab tsöliaakiahaigele normaalse enesetunde, töö- ja tegutsemisvõime. Õiget dieeti pidades paraneb ka soolehatt. Tsöliaakiahaige peab siiski kogu aeg tähelepanelik olema, sest ka väike gluteenikogus võib soole limaskesta uuesti kahjustada.

Tsöliaakiahaige peab gluteenivaba dieeti järgima kogu elu vältel. Hooletult ravitud või ravimata tsöliaakia on tõsine terviserisk.

Gluteenivaba dieet sisaldab looduslikult gluteenivabu teravilju nagu mais, hirss ja tatar. Lisaks võib tarbida ka jahutooteid, millest gluteen on tööstuslikult eemaldatud.


RETSEPT TSÖLIAAKIAHAIGELE

Brownie

Koostisained:
3tk muna
118ml õli
95g kartulitärklist
200g suhkrut
2 spl kakaod
155g pähkleid, hakitud

Vahusta munad ja suhkur kergeks vahuks. Lõpuks lisa õli, kakao ja kartulitärklis. Sega hästi läbi ning lisa pähklid.
Vala taigen küpsetuspaberiga kaetud 20*20cm plaadile. Küpseta 175Cº juures 30 min.


pühapäev, 27. september 2009

MIS JUHTUB KUI TARBIDA TOITAINEID LIIGA PALJU VÕI LIIGA VÄHE?

Toidurasvade kestev üle- või alatarbimine viib mitmete haiguste kujunemisele. Neist tuntumad on rasvumine, ketoatsidoos, lipiidide transpordi häirumine veres jne.
Liigne rasvade tarbimine põhjustab rasvumist ja ülekaalulisust. See omakorda suurendab kõrge vererõhu, suhkruhaiguse, südame- ja veresoonkonna haiguste ja jäikade ning ummistunud arterite tekkimise ohtu.
Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ja langeda organismi vastupanuvõime viirustele. Meie kliimatingimustes kaasneb rasvade alatarbimisega üldine energia defitsiit.

Süsivesikute liigtarbimine põhjustab nagu igasugune liialdamine mitmeid tervisehäireid. Neist olulisemad on rasvumine, risk haigestuda teist tüüpi suhkrutõppe, südame- ja veresoonkonna haiguste riski suurenemine, hambakaaries.
Kestev süsivesikute alatarbimine on tervisele kahjulik. Süsivesikute vähese tarbimise tõttu tekib organismis ketoos – ainevahetusseisund, kus keha hakkab energia saamiseks põletama enda rasvu. Kehakaal langeb küll kiiresti, kuid ketoos võib neerudele väga halvasti mõjuda.

Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses.

Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng. Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi resistentsuse langus nakkushaiguste suhtes. Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritusfunktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõppproduktid erituvad organismist puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus.Kõrge valgusisalduse puhul toidus täheldatakse kaltsiumi peetust organismis, mis põhjustab lapse luustiku ülemäärast mineraliseerumist.

Paariline: Maarja Lubi

esmaspäev, 21. september 2009